16. märts 2015

Vaata, mis on õiged maakeelsed nimed meie lastele!

Suurel osal tänapäeva nimedest, mis meie kodumaal lastele pannakse, pole meie keeles sisulist tähendust, meil pole nende nimedega ka ajaloolist sidet. Maavalla Koda on aga pannud kokku suurepärase loetelu muistsetest maakeelsetest nimedest. Vaata ja imesta, küll oli rahval ikka vanal ajal fantaasiat, silma ja praktilist meelt, kui lastele nimesid valiti.

Eesti traditsioonis saab nimevalikul lähtuda mitmest allikast. Kõigepealt üldtuntud, kristlikust pärimusest tulenevast nimestikust, nagu Peeter, Margus, Juhan, Andres, Anne, Kadri, Tiina, Maret jne. Teiseks — peamiselt 20. sajandil tuletatud ja kasutusele tulnud valikust, nagu Urmas, Sirje, Ulvi, Terje jne. Lisaks veel aeg-ajalt mingil põhjusel moodi läinud nimedest mõne populaarse filmi, raamatu vms. järgi. Aga nendel nimedel pole eesti keeles ajaloolist tähendust.

Kõigis neis valikuis pole tõepoolest midagi erilist. Nii on ikka tehtud ja küllap tehakse edaspidigi. Võiks vaid teada, mida inimesele antud nimi üldse tähendab, mida ta selle kandjale annab ja millest räägib. Ühelgi neist nimedest ei ole mingit tähendust selles keeles, milles selle nime kandja ise rääkima ja mõtlema hakkab. Taoline on lugu kõigi nende rahvaste puhul, kes kunagi ristiusku pöörati.

Hoopis teine lugu on nendes kultuurides, kes alati on elanud vabalt ja iseseisvalt. Ameerika indiaanlased ei lasknud end alistada, ja seniajani tunneme neid seesuguste nimede järgi nagu Väike Karu, Suur Madu, Välejalg, Suitsune Päev jne. Nii on tegelikult lugu ka kõigi teiste põlisrahvastega omal maal. Ainult et hiina, jaapani jt. rahvaste nimesid tavaliselt ei tõlgita. Ilma tähenduseta nende keeltes pole nad ometi.

Kui tahetakse rõhutada oma kuulumist kristlikku kultuuri, siis oleks muidugi õige valida lapsele nimi sellest traditsioonist. Kui aga ollakse veendunud oma kuulumises vabade esivanemate hulka, siis võiks anda ka lapsele ehtsa maakeelse nime, mis ei pärine ühestki teisest kultuurist ega ole ka kunstlikult tuletatud. Nime, millel on mõte ja tähendus meie endi, eesti kultuuris ja keeles.

Vaata muistseid maakeelseid nimesid siit: http://nimi-nimed.blogspot.com/2014/01/muistseid-maakeelseid-nimesid.html

Nimestikku on sisse võetud suurem jagu teadaolevaid maakeelseid nimesid juba muistsest ajast, samuti võimalikult palju juba praegu tegelikult kantavaid nimesid. Suurem osa on välja pakutud nendega analoogilisel alusel. Nii näiteks on Koit, Agu, Eha jpt. juba kasutusel olevad nimed. Samalaadsetest on siin pakutud näiteks Ilm, Tuul, Rahe, Päev, Öö jne. Kui juba Leelo, miks siis mitte ka Laul, Loits, Luule, Ilo, Tõiv, Tasu, Mõte, Vanne. Kui juba Lagle, Kaur jpt., siis ka Pääsu, Haugas, Teder, Rääk, Värvo, Viires, Västrik...

Muistses kombestikus ei tehtud vahet poisi- ja tüdrukunimede vahel. Seetõttu pole ka siin neid eraldi näidatud, ehkki on selge, et mõni nimi sobib rohkem poisile, teine rohkem tüdrukule.


Allikas: perejalaps.delfi.ee

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar