Muistseid maakeelseid nimesid

Muistses kombestikus ei tehtud vahet poisi- ja tüdrukunimede vahel. Samas on selge, mis nimi sobib rohkem poisile, teine rohkem tüdrukule.

Nimede käänamisel tuleks alati lähtuda tähendusest: nõnda siis mitte Pihel — Piheli, vaid ikka Pihel — Pihla, jne.
Mõnedel, eriti vanapärastel ja murdelistel nimedel, on lisatud tähendusseletusi.

Lühendid:

LE — Lõuna-Eesti murretes
Lv. — liivi keeles
LäE — Lääne-Eesti murretes
näit. — näiteks
PE — Põhja-Eesti murretes
Rei — Reigi murrakus
sm. — soome keeles
v. — välde; või
van. — vanapärane
vrd. — võrdle

A 

Aare Aarde

Aas - a

Agan - a

Agu Ao

Ahas Ahta III v. — ‘kitsas'  

Ahke — ‘uhke', ‘tubli', ‘usin'

Ahm -a v. -i — van. ‘kaljukass' Gulo gulo

Aht Ahi — ‘veehaldjas' vrd. sm. Ahto  

Ahun -a — LE ‘ahven'

Aim -u

Ainik -u

Ainus Ainsa

Ait Aida

Ald Allu — Rei ‘laine'  

Alk Algi — lind Alca torda

Allik -a

Alo

Amb Ammu

Ambur -i

And Anni

Anderikas -rikka

Annik -u

Aopelg -pelju

Aotõiv -u

Are -da — ‘selge', ‘kindel'

Arm -u

Armas Armsa v. Arma

Aro

Arp Arva

Aru

Arukas Aruka

Arv -u — ka ‘väärtus', ‘tähendus'

Ase -me

Astel Astla

Asu

Atko

Aul -i — lind Clangula hyemalis

Aulemb -e

Aun -a

E

Ebe -me

Edel -a

Edu

Edukas Eduka

Eha

Ehe Ehte III v.

Ehm -u

Elo

Ere -da

Ergas Erksa

Ergav -a

Erk Ergu

H

Haab Haava

Haigur Haigru — lind Ardea

Hain -a — LE ‘hein'

Haljas Halja III v.

Hallik -a

Haug Havi

Haugas Hauka

Hea

Heameel -e

Heatõiv -u

Hein -a

Hele -da

Helemeel -e

Heli

Helin -a

Helk Helgi

Hellik -u

Helm -e — ‘merevaik'

Helmetõiv -u

Helves Helbe III v.

Hiis Hiie

Himot -u

Hink Hingu — kala Cobitis taenia

Hius Hiukse — LE ‘juus'

Hommik -u

Hong -a — ‘vana mänd'

Hoovatõiv -u

Huik Huiga v. Huigu — lind Porzana

Humal -a

Hurmas Hurma < ‘hurm' — ‘veri'

Hurmetõiv -u

Hõbe -da

Hõimulemb -e

Hõrak -u — LE ‘punane (v. valge) sõstar'

Hõrnas Hõrna — ‘jõeforell'

Häbelik -u

Häitse Häitsme

Hämar -a

Hänilane Hänilase

Härm -a Hyljes Hylge

Hytsi — LE ‘süsi'

Hytt Hyti — LE ‘metstuvi'

Hyvalemb -e

Hyvameel -e

Hyvatõiv -u

Hyyp Hyybi — ka ‘kassikakk'

I

Ida

Idu Eo

Igalemb -e

Igapäiv -a

Ihaldu

Ihameel -e

Ihalemb -e

Ihatõiv -u

Ihavald -valla

Iher -u — LE ‘forell'

Ihes -e — LE ‘siig'

Ilm -a

Ilmalemb -e

Ilmar -i < ilm

Ilme

Ilo

Ilp Ilbi — ‘tüdruk', ‘piiga'

Ilu

Ilus -a

Ilvelemb -e

Ilves -e

Iko

Imme

Iva

J

Jaolemb -e

Joom -e

Juga Joa

Jumekas Jumeka

Jumi Jume

Jumikas Jumika

Juus Juukse

Jõhv -i

Järv -e

K

Kaal -u

Kaaren Kaarna

Kahar -a

Kahr -u — LE ‘karu'

Kahru

Kahrulemb -e

Kahrut Kahru III v. — LE ‘väike karu'

Kahus -a

Kail -u

Kaja

Kale -da

Kalev -i

Kali

Kalju

Kaljuvald -valla

Kallis Kalli III v.

Kalmus -e

Kange

Kaomeel -e

Kare -da

Kari Kari

Karu

Karuvald -valla

Kaugemeel -e

Kaunis Kauni

Kaur -i

Keeris -e

Kessu — ‘võsanuga, matšeete'

Kesv -a — LE ‘oder'

Kibu — ka sm. ‘valu'

Kiik Kiige

Kiil -i

Kiire

Kild Killu

Kippen Kibena — LE ‘säde'

Kirg Kire

Kirgas Kirka III v.

Kirn -u

Kirre Kirde

Kiur -u

Kiurupelg -pelju

Kivi

Kobras Kopra

Koit Koidu

Kold Kolla

Kosk Kose

Koskel Koskla

Kudres -e

Kuld Kulla

Kuller -i

Kuma

Kumav -a

Kurg Kure

Kuus Kuue

Kuusk Kuuse

Kõiv -u

Kõla

Kõlav -a

Kõolemb -e

Kõrb Kõrve

Kõu -e

Kõuk Kõugu — ‘esivanem'

Käbi

Käblik -u

Kägi Käe Käge — ‘kägu'

Kägu Käo

Kähr -i

Käpp Käpa

Käre -da

Kärg Kärje — ka ‘musträhn'

Kärmas Kärma III v.

Kärme

Kärp Kärbi

Kylimit -u

Kyllelemb -e

Kyylemb -e

L

Laas Laane

Lagle

Lahe -da

Lahke

Laine

Lall -i

Land Lannu

Lang -u

Lauge

Laul -u

Lee

Leebe III v.

Leedu

Leek Leegi

Leelo

Leetõiv

Lehis -e

Leht Lehe

Leib Leiva

Leid Leiu

Leil -i

Lemb -e

Lembit -u

Lemm -e — ‘narmas', ‘helves'

Lemmik -u

Lemming -u

Leppetõiv -u

Lible

Liblik -a

Liisk Liisu

Liiv -a

Lill -e

Loit Loidu

Loits -u

Luule

Lõmm -u

Lõo

Lõpp -e

Lõuna

Lõõm -a

Lõõsk Lõõsa

Lättelemb -e

Lääs Lääne

M

Maa

Maasikas Maasika

Madar -a

Maidel Maidla — kala ‘rünt'

Maine Maise

Malbe

Malev -a

Manivald -valla

Maran -a

Mari Marja

Mart Mardu

Maru

Meel -e

Mehine Mehise

Meigas Meika III v.

Meltsas Meltsa III v. — ‘rohe-' v. ‘hallrähn'

Meri

Mesi Mee Mett'Mets -a

Mure

Murelik -u

Muru

Mõla

Mõte Mõtte

Mõtus -e

Mägi Mäe

N

Neem -e

Neitsi Neitsit III v.

Niglas Nikla III v. — ‘sukelduja, tuuker'

Niin -e

Niit Niidu

Ninn -i — LE ‘lill'

Nisu

Nurm -e

Nõmm -e

O

Oda

Oder Odra

Ohetõiv -u

Ohevald -valla

Oja

Orav

Org Oru

Osm -i

Ots -a

Ots Ote — LE van. ‘karu' (PE vaste: Oks Ohe, vrd. näit. Ohetõiv jt.)

Ott Ote

Otelemb -e

P

Pahk Paha

Pahr -u — LE ‘metssiga'

Paju

Pakane Pakase

Palu

Parm -u

Pihel Pihla

Piho — LE ‘peoleo'

Piibar -i — LE ‘pillimees'

Pikne Pikse

Pill -i

Pillik -u

Pilv -e

Pisike -se

Pisut Pisku III v.

Poro — ‘põhjapõder'

Puna

Pune -me

Puri Purje

Puu

Põder Põdra

Põim -u

Põld Põllu

Põud Põua

Põvvat -u — LE ‘põud'

Päev -a

Päevalemb -e

Päike Päik(e)se

Päivi

Pärg Pärja

Päri

Pärl -i

Pärn -a

Pääsu

Pyrg Pyrje — ‘euroopa piison'

Pyy

R

Rahe

Rahn -u

Raho

Rahu

Rahuleid -leiu

Rahulik -u

Raju

Rand Ranna

Raud Raua

Rebu — ‘oranz', vrd. rebane, Rebala jne.

Roots Rootsi — ‘rootslane'

Rukis Rukki

Rusk -e

Rute — LE ‘roosärg'

Ruuge

Rõõm -u

Rõõmus Rõõmsa

Rähn -i

Räitsak -a

Räni

Rääk Räägu

S

Saar -e

Saarmas Saarma

Sale -da

Salm -e

Salme

Samm -u

Sammal Sambla

Selge

Sepp Sepa

Siig Siia

Sine — ka ‘lina'

Sirge

Sirp Sirbi

Sisask -i

Suits -u

Sulev -i

Sulg Sule

Sulin -a

Susi Soe Sutt

Sutemeel -e

Sutepelg -pelju

Suur -e

Suvi Suve

Sõkal Sõkla

Sõlg Sõle

Sõmer -a

Sõsar -a

Sõstar Sõstra

Sõts -e

Sõõm -u

Sõõr -i

Säde - me

Säinas Säina

Sälg Sälu

Sära

Säuk Säugu

Sääsk Sääse — ka ‘kotkas'

Sygys -e

T

Tabaja

Taim -e

Tali

Talv -e

Tamm -e

Tarn -a

Tart Tardu

Tarvas Tarva

Tarvet -u < ‘tarvas'

Tasu

Tasuja

Tasulemb -e

Teder Tedre

Tee

Tera

Terane Terase

Teras -e

Terav -a

Tihane Tihase

Tiiu < ‘tihane'

Tirk Tirgu

Tirt Tirdi

Tont Tondi

Toom -e

Tore -da

Tugev -a

Tugi Toe — NB: üks esimesi teadaolevaid maarahva nimesid, esineb vanavene kroonikas

Tuglas Tukla

Tuhat Tuhande

Tui

Tuisk Tuisu

Tuju

Tujukas Tujuka

Tukk Tuki

Tuli Tule

Tuline Tulise

Tume -da

Tunne Tunde

Turges -e — lv. ‘sulg'

Tutkas Tutka

Tuul -e

Tuuline Tuulise

Tuur -a

Tõeleid -leiu

Tõhv -a — LE ‘tammetõru'

Tõiv -u v. Tõo — ‘tõotus', ‘ohver'

Tõivulemb -e

Tõll -u

Tõlv -a

Tõmmu

Tõnn -i

Tõrges Tõrksa

Tõrvand -i

Tõrvas -e

Tõsi -se

Tõsine Tõsise

Tähn -i

Täht Tähe

Täpp -i

Töll -u (>Tõll -u)

U

Uba Oa

Ude -me

Udu

Udras -e

Udres -e

Uhke

Uibu

Uljas Ulja

Uku

Undse Undse III v. — LE ‘udu'

Unipäiv -a

Urb Urve

Urm -e

Usk Usu

Usklik -u

Ustav -a

Uure Uurde

V

Vagu Vao

Vagur -a

Vaha

Vahe -da

Vaher Vahtra

Vahr -u — LE ‘võru'

Vai -a

Vaige III v.

Valas -e — ‘vaal'

Vald Valla

Valev -a

Valge

Vandemeel -e

Vanne Vande

Vapper Vapra

Vares -e

Vari Varju

Varjelemb -e

Varmas Varma III v.

Vasar -a

Vask Vase

Velbas Velpa III v. — LäE ‘kaval', ‘kelm'

Veli Velje

Vello

Vend Venna

Verev -a

Vesse

Videv -a

Vihatsu

Vihavald -valla

Viher -a — ‘roheline', ‘lopsakas'

Vihk Vihu

Vihur -i

Viidik -a

Viiger Viigri

Viires Viire III v. — lind Chlidonias

Viirg Viiru

Viis -i

Viit Viida

Vili Vilja

Vililemb -e

Vilimeel -e

Vilipäev -a

Vilitõiv -u

Vilivald -valla

Virb Virva — ‘noor, roheline oks'

Virge III v.

Virmaline Virmalise

Virve

Viu

Voog Voo

Voor -e

Võim -u

Võrk Võrgu

Võro — LE ‘metsa-', ‘variku-'

Võtteli

Vägi Väe

Väin Väina

Väits -a v. -e

Väle -da

Välk Välgu

Värat -i

Värb Värvu

Värvo

Västrik -u

Õ

Õdak Õdagu — LE ‘õhtu'

Õde Õe

Õige

Õigemeel -e

Õis Õie

Õlg Õla

Õlut Õlle

Õnn -e

Õu -e

Ä, Ö

Äke Äkke

Öö 

Ü

Ülane Ülase

Ülev -a

Ülg Üla Ülga — ‘poiss', ‘peig'

Ülo